Nii kitsas vist pole olnudki..

 Suured plaanid sai peetud kui oli deklari koostamise aeg. 

Ja siis läks kohe väga kitsaks.... see lennuk.. vist oli airbuss 330-200.... jummel meie Tln-Kuressaare liinil on ka isteme vahed suuremad. Tuli võtta erinevaid poose ja see 11h üle Austraalia ära kannatada, sest ootab ju paradiis.

Kogu see Malaisia Airlines oli imelik...

Algselt ei pandud meediakeskust tööle.. mingi 1h lennanud, siis tuli neile alles see meelde...

Söögiga, mille olime arvestanud lennu peal, hakkas ka kergelt viltu vedama, sest korraliku õhtusöögi ajal anti pakk pähkleid... õnneks said nad ennast Natasha naeratuste näol liinile ja saime süüa ka.

05.02 saime jalad maha. Kohe pahti: 27 kraadi sooja, päike paistis... mõnus.

Läksime siis kõik koos viimast suuremat ülesannet täitma... autorendist autot tooma. Aga siin oli kõik täitsa vahva. Isegi lätlaste vahendusfirma oli meie info rendifirmale edastanud ja nii me oma punase riisiraketi kätte saimegi. Pakid vööri, plaan paigas ja teele asusimegi( pildike eelmises postituses).

Võtsime suuna Whitianga peale, kus oli esimene öö planeeritud. Plaani mahtus minna ringiga sinna ja nii sai kohe tehtud põige Coromandeli kaudu. Tee oli ilus, kitsas, käänuline ja kenasid peatumiskohti täis. Tegin paar pilti ka

Ja et kõik ikka kohale jõudsid, siis pisike fototõestus lisaks

Majutuskoht, nagu sai öeldud, asub meil Whitiangas. Vaade aknast lihtsalt lumma vaatega

Aeg oli minna linnaga tutvuma ja kohaliku gurmee valikut proovima. Menüüsse läks kõikse parem: karbid, meretoidu chowder ja udupeenw nimega pesche

Peschest pilt jäi mällu meil. Maitses kõik übersuper ja kõrvale häid kohalikke jooke.

Nüüd aeg sleepe minna. Õhtu ilus... näis mis hommik toob.